Teritamise hind on 20 € / tunnis. Arvestus käib viie minutilise täpsusega.
Teritamise hind sõltub teritatava tera metallisulami tüübist, pikkusest, seisukorrast ja kas soovitakse terale anda uut kaldenurka või mitte. Uue kaldenurga puhul tuleb teralt eemaldada rohkem materjali ja see võtab arusaadavalt rohkem aega. Seetõttu on selline tegevus kallim, kuid paratamatult vajalik kui tera on muutunud pehmeks kuivast vale nurga all teritamisest (antud olukorra tekkepõhjus on kirjeldatud allpool) või kui olemasoleva tera kaldenurk on tööriistale mittesobiv.
Tavaliselt on ühe lõiketera teritamise hind ca 5 €.
Kui lõiketera on saanud kahjustada ja selles esineb sügavaid, üle 3 mm sügavusi täkkeid, soovitame rahakokkuhoiu eesmärgil enne meile toomist sellelt kuiva käiaga eemaldada 90% täkkest ja sellel määral ka lõiketera tasapinnast.
Kui lõiketera on must, siis soovitame rahakokkuhoiueesmärgil see enne teritamisele toomist puhastada. Näiteks puuvaiku saab lihtsasti lõiketeralt eemaldada denatureeritud piiritusega.
Kasutame teritustöödeks Tormek T-8 vesijahutusega käia, mille terituskivi pöörleb magnetiseeritud veevannis, mis tagab käiakivilt lahtise metallipuru ärakande samal ajal jahutades teritatavat objekti. Kuivades tingimustes teritades võib tõusta teritatava karastatud terase temperatuur liiga kõrgele (230-240 °C), tema struktuuris asetsev süsinik põleb osaliselt atmosfääris leiduva hapniku kaasabil ära ning seetõttu antud metalli kõvadus oluliselt väheneb. Selle metallurgilise protsessi tulemusena teritatud tera läheb kasutamisel kiiresti nüriks.
Teritatavad terariistad ja puurid:
Koka-, fileerimis-, nikerdus-, puss-, kalamehe-, koorimis- ja taskunoad, kahe käepidemega lõhestusnoad ja liimeistrid. Noa tera ei tohiks olla ebakorrapäraselt väändunud, vastasel korral ei jää teritustulemus ideaalilähedane. Taastame ka murdunud noaotsi.
Rätsepa-, õmblus-, juuksuri-, kile-, lõike-, pleki-, aia-, muru-, oksa- ja hekikäärid, paberigiljotiin ning käsielekterhöövelterad
Puusepa-, raiumis-, tahumis-, viske-, jahi- ja lõhkumiskirved ning tomahook
Vikatid ja mõõgad
Muruniiduki, -traktori, hekilõikuri terad, kolmiknoad (rohuterad)
Kruvikeerajad
Jääpuuri terad
Hakklihamasina terad
Sirge lõikeservaga käsihöövelterad ja peitlid. Lõikeriista laius kuni 77 mm, paksus kuni 9 mm.
Kõiksugused trei- ja nikerduspeitlid
Painutatud varrega (kaarja otsaga) õõnes- ja V-treipeitlid. Peitli laius kuni 36 mm.
Lapik- ja ovaalse keelega, rist- ja kaldteraga peitlid
Kiiljad ja paralleelsete külgedega läbilõikepeitlid
Jämetöötluspeitlid
Masinhöövelterad (sh rihthöövel- ja paksusmasinaterad) ja eerunglõikurite terad. Tera laius vähemalt 13 mm.
Vähemalt 45 mm pikkused sirgeid õõnes- ja V-peitlid.
Lühikesed puusepapeitlid ja nikerdusmasinate peitlid. Peitli laius kuni 38 mm.
Treikaabitsad, sisetreiterad, õhukesed läbilõiketerad, kaaplehed, kruvitsad, liblikhöövelterad.
Treiterade vahetatavad lõikeplaadid.
Profiilsed freesiterad (profiilterad) kinnitusavade vahega 24, 30 või 38 mm. Tera laius kuni 100 mm.
Metalli-, puidu-, spiraal-, kombineeritud ja tsentripuuride kaks- ja nelitahkteritamine, tipunurgad on reguleeritavad vahemikus 90° kuni 150°. Iga puurimisliigi jaoks saab valida optimaalse nurga. Puuride läbimõõdud 3 - 22 mm.
Suudame teritada ka kõvasulameid nagu kiirlõiketeras (HSS), volframkarbiid ja muud eksootilised metallisulamid.
Me ei terita terariistu nagu:
Saekettad, -terad ja -ketid
Teemantkattega terariistad ja puurid
Kui mõni terariist on jäänud nimetamata, kuid Teid huvitab, kas seda oleks võimalik teritada, võtke ühendust ja selgitame välja teritamise võimalikkuse.
Enne kui kui lasta midagi teritada, peaks teadma, millise kaldenurgaga tera tahta. Seetõttu on allpool kirjas, miks eelistada üht kaldenurka teisele.
Esmalt teeme selgeks mida mõistetakse kaldenurga all. Enamikel nugadel on kaks kaldenurka tera mõlemal küljel. Kui öeldakse, et noa terale tuleb anda 20° kaldenurk, siis see tähendab, et noa tera mõlemale kaldenurgale tuleb anda 20° lõikenurk, kokku 40°. Kui noal või mõnel muul tööriistal on üks kaldenurk, siis kaldenurk 20°, kokku 20°.
Metalli tugevus on materjali võime purunemata taluda koormust, ebaühtlast temperatuuri jne. Sitkus on materjali omadus koormamisel taluda (enne purunemist) olulist deformeerimist. Sitkuse vastupidine omadus on haprus.
Mida rohkem on terases süsinikku, seda tugevam on tera (läheb nüriks aeglaselt), kuid seda hapram see on. Mida vähem on terases süsinikku, seda pehmem on tera (läheb nüriks kiiresti), kuid seda sitkem see on. Seetõttu luuakse lõiketerad võimalikult tugevad selliselt, et nad õige kasutamise korral ei murduks ega praguneks.
Sama loogika kehtib ka terale õige kaldenurga valimisel: väikese kaldenurgaga terariistaga lõikamisel tuleb rakendada vähem jõudu, kuid tema tera läheb nüriks kiiresti, eriti siis kui lõigatakse kõvasid esemeid. Suure kaldenurgaga terariista tera seevastu nii kiiresti ei kulu, tera püsib pikemat aega terav, kuid lõikamiseks tuleb rakendada rohkem jõudu.
Alla 10° kaldenurk
Kasutatakse pehmete või õhukeste esemete lõikamiseks, kus vajatakse täpsust. Näiteks: žiletitera, paberinuga, skalpell.
10° kuni 17° kaldenurk
Ebatüüpiline noa kaldenurk, tera lõikab hästi, kuid läheb tavakasutuses kiiresti nüriks. Kasutatakse pehmete puuviljade, liha jms viilutamiseks.
18° kuni 22° kaldenurk
Tüüpiline noa kaldenurk, tera lõikab hästi, kuid kõvemate esemete lõikamisel läheb kiiresti nüriks. Näiteks: kööginuga.
23° kuni 30° kaldenurk
Vastupidavam noa kaldenurk, sobib eelkõige kõvemate esemete lõikamiseks.
Üle 30° kaldenurk
Tera on väga vastupidav, kuid ei lõika nii kergesti. Suurendatud vastupidavuse tõttu võib terale rakendada lõikamisel rohkem jõudu. See tähendab, et sellega võib lõigata ka kõvemaid esemeid kartmata, et tera läheb kiiresti nüriks. Kasutatakse näiteks matšeete, lihunikunoa ja kirve puhul.
60° kaldenurk
Kasutatakse tavaliselt kääridel
Alla 5 € tükihinnaga puure ei ole mõtet lasta rahalistel kaalutlustel teritada. Pigem tasub sel juhul osta uus puur.
Puure läbimõõduga 3 - 22 mm teritame puuriteritusrakisega DBS-22 Tormek T-8 vesikäial, mis elimineerib teritamisel puuri ülekuumenemise ja mikropragude tekke. Antud puuriteritusrakisega saab puurile anda neli tiputahku, tavapärase kahe asemel. Nelitahkteritamise eesmärk on aidata järgi puuri juht- ja sideserva.
Võrreldes üldlevinud kakstahkteritamisega vähendab nelitahkteritamine puurimisel tunduvalt ettenihkejõudu, seeläbi tekib puurimisel vähem soojust ja puuri tera ei rikne nii kiiresti. Lisaks väldib see puuri kinnijäämist, purunemist ja puuri püsivusaeg sitkete teraste töötlemisel suureneb kaks kuni kolm korda. Lisaks puurimise alustamisel ei lähe puur nii kergesti "jalutama", sest erinevalt kahe tahulisest on nelja tahulisel puuril tipp.
Kuna peamiselt puuri tipunurga kujust sõltub puuri püsivusaeg ja suurim lõikekiirus, siis puuri tipunurki on võimalik eelmainitud puuriteritusrakisega teritada vahemikus 90° kuni 150°.
Üldiselt teraste, malmide ja kõvade pronkside puurimisel valitakse tipunurgaks 116° kuni 118°; messingite ja pehmete pronkside puhul 130°; kergete sulamite puhul nagu duralumiinium - 140° ja vask - 125°.
Puuri tippu ei ole vaja teritada nelitahuliseks kui puuritakse olemasolevaid puurauke, mille läbimõõt ületab puuri sideserva pikkust. Sellistel puhkudel puurib kõige paremini kahetahuline puur.
